Mis Eesti ja Euroopa õiguses toimub.

§ 66·muudetud

lg 1Pliivaba bensiini aktsiisimäär on 684 eurot 1000 liitri pliivaba bensiini kohta.

lg 2Pliibensiini aktsiisimäär on 684 eurot 1000 liitri pliibensiini kohta.

lg 3Lennukibensiini aktsiisimäär on 684 eurot 1000 liitri lennukibensiini kohta.

lg 13Käesoleva seaduse § 20 punktis 1 nimetatud kütusesarnase toote või kütusesarnase toote, mille KNi esimesed kuus numbrit või kaheksa numbrit on 2707 10, 2707 20, 2707 30, 2707 50, 2710 12 11–2710 12 25, 2710 12 90, 2710 20 90, 2902 20 00, 2902 30 00, 2902 41 00, 2902 42 00, 2902 43 00 või 2902 44 00, aktsiisimäär on 684 eurot 1000 liitri kütusesarnase toote kohta.

§ 1·muudetud

lg 4¹kehtetuks tunnistatud:Volitatud laborina käsitatakse ka Euroopa Liidu teises liikmesriigis asuvat laborit, millele on andnud õiguse teha alkoholianalüüse teine liikmesriik, ja liiduvälises riigis asuvat laborit, mille õigusest teha alkoholianalüüse on teatanud Euroopa Komisjon.

§ 4·muudetud

lg 1Käideldav alkohol peab lisaks muudele õigusaktiga kehtestatud nõuetele: vastama alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele; olema alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud juhtudel maksumärgistatud.

lg 3kehtetuks tunnistatud:Katseprotokollis sisalduvate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

lg 4Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatu ei laiene: piiratud käitlemiseks lubatud alkoholile, kui järgitakse selle alkoholi käitlemist kitsendavaid tingimusi; alkoholile, millele kohaldatakse käesoleva seaduse§ 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud tolliprotseduurist erinevat tolliprotseduuri selle alkoholi käitlemist kitsendavate õigusaktiga sätestatud tingimuste järgimisel; rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava vee- või õhusõiduki pardal asuvale või pardale toimetatavale alkoholile; Eestisse toimetatud liidu alkoholile, mis ei ole tarbimisse lubatud ja mida ei kasutata tootmises; Eestisse toimetatud teises liikmesriigis tarbimisse lubatud alkoholile, mille sihtliikmesriik ei ole Eesti; Eestisse toimetatud alkoholile selle tutvustamiseks messil, näitusel või muul samalaadsel üritusel.

§ 17·muudetud

lg 2kehtetuks tunnistatud:Veini käitlev ettevõtja peab edastama riikliku alkoholiregistri volitatud töötlejale iga kuu 15. kuupäevaks aruande paberkandjal või elektrooniliselt tema poolt eelmisel kuul ekspordiks, hulgimüügiks või jaemüügiks suunatud veini kohta.

lg 3Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustus ei kehti käitleja suhtes, kes teostab ainult alkoholi jaemüüki.

lg 4kehtetuks tunnistatud:Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aruande esitamise korra ja aruande vorminõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister .

§ 18·muudetud

lg 1kehtetuks tunnistatud:Alkoholi impordil peab tolliametnik kontrollima lisaks tollieeskirjades sätestatud nõuetele riikliku alkoholiregistri registrikande olemasolu, millest nähtub, et imporditav alkohol on kantud riiklikku alkoholiregistrisse importija taotlusel.

lg 2kehtetuks tunnistatud:Alkoholi impordil ei ole riikliku alkoholiregistri registrikande olemasolu nõutav, kui alkoholi kohta koostatakse tollideklaratsioon lähtuvalt käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 või 3 sätestatust.

lg 3kehtetuks tunnistatud:Käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud juhtudel tehakse tollideklaratsioonis asjakohane märge.

§ 21·muudetud

lg 1Alkoholi hulgimüük ja eksport tuleb vormistada saatedokumendiga, mis võimaldab kaupa ja selle partiid identifitseerida. Saatedokumendile peab lisaks muudele õigusaktis sätestatud nõuetele olema kantud: RT I 2015-02-20 1 120022015001 2015-07-01 alkoholi määratlus (liik, nimi, tootja, müügipakendi maht, etanoolisisaldus, tootjapoolne partii tähistus, kusjuures partii numbri ja aastakäigu samaaegsel kasutamisel peavad olema märgitud mõlemad tähistused).

§ 49·muudetud

lg 1Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle, välja arvatud toiduohutuse, alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele vastavus, alkoholi impordi ja ekspordiga seonduvad nõuded ning käesoleva seaduse §-s 46 ning § 47 lõigetes 1, 5 ja 6 sätestatud nõuded, teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

lg 3Riiklikku järelevalvet toiduohutuse, alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuete täitmise üle teostab Põllumajandus- ja Toiduamet.

§ 50·muudetud

lg 2Korrakaitseorganil on täiendavalt õigus: plommida või pitseerida hoiukoht, kus olev alkohol kuulub või võib kuuluda konfiskeerimisele; kui ta avastab mootorsõidukis või selle haagises alkoholi, mis kuulub või võib kuuluda konfiskeerimisele, suunata see mootorsõiduk alkoholi mahalaadimiseks lähimasse paika, kus on võimalik äravõetud alkoholi hoida.

§ 43·muudetud

lg 3Tegevusloa saamiseks esitatakse lisaks taotlusele ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule: andmed, et eralastehoiu pidajal on võimekus tagada lastehoiu kestlikkus, sealhulgas piisav rahastus; lastehoiu pidaja kinnitus selle kohta, et ta tagab lastehoius piisavalt õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajaid kavandatava arvu ja kavandatavas vanuses laste hoidmiseks ja nende arengu toetamiseks ning et ta tagab kõikide käesolevas seaduses lastehoiu pidajale ja lastehoiule sätestatud nõuete täitmise; pädevate asutuste hinnang, et tegevuskohaks kavandatavad ruumid, hooned, maa-ala ja sisustus vastavad käesoleva seaduse § 4 alusel kehtestatud nõuetele ning võimaldavad hoida kavandatud arvu lapsi; lastehoiu õppekava; andmed riigilõivu tasumise kohta.

§ 73·muudetud

lg 1Käesoleva seaduse § 69 punktides 1–3 sätestatud teenuste osutaja määratakse avalikul konkursil, mille tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister . Kui universaalteenuse osutamise lepingu alusel universaalteenuse osutamise eest eeldatavalt makstav tasu ületab riigihangete seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud määra, korraldatakse riigihange riigihangete seaduses sätestatud korras.

§ 13·muudetud

lg 1¹Käesolevat paragrahvi ei kohaldata järgmiste halduslepingute suhtes: tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide tähenduses tervishoiuteenuste ja kiirabiteenuste tellimiseks sõlmitav haldusleping; planeerimisseaduse §-des 130 ja 131 nimetatud haldusleping; perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse § 14 lõikes 3 ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 11 lõikes 2, § 20 lõikes 3, § 36 lõigetes 3 ja 4 ning § 38 lõikes 1 nimetatud haldusleping; tööturumeetmete seaduse § 6 lõikes 9 nimetatud halduslepingud; taimekaitseseaduse § 87 4 lõikes 1 nimetatud haldusleping; veterinaarseaduse § 78 lõikes 3 nimetatud haldusleping; tervise infosüsteemi volitatud töötlejaga sõlmitav haldusleping; kutseseaduse § 6 lõikes 2 nimetatud haldusleping; maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-s 8 ja § 19 lõikes 2 nimetatud haldusleping;

§ 266·muudetud

lg 1Kohtuistungit juhib kohtunik. Kohus tagab ausa kohtumenetluse põhimõtete järgimise ja menetlusosaliste õiguste kaitse ning ei luba menetlusosalistel kohut eksitada ega menetlusõigusi kuritarvitada. Muu hulgas võib kohtunik: nõuda pooltelt kohtulikul arutamisel tekkinud küsimustes kirjalikke seisukohti, andes nende esitamiseks vajaduse korral tähtaja ja kehtestades vajaduse korral mahupiirangu; lahendada poolte korralduslikud ja menetluslikke küsimusi puudutavad taotlused istungit pidamata või istungite vaheajal kirjaliku määrusega, andes pooltele eelnevalt võimaluse oma seisukohti avaldada; seada pooltele ajapiirangu oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks, kui on ilmne, et pool venitab menetlust; määrata, mis ajaks ja mil viisil peab pool teistele kohtumenetluse pooltele tutvumiseks esitama tõendid, mida neile seni tutvustatud ei ole;

§ 315·muudetud

lg 1Kohtuotsuse kuulutab kohtunik käesoleva seadustiku § 304 kohaselt teatavaks tehtud ajal.

lg 5Pärast kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamist kohtunik: teatab kohtuotsuse resolutiivosa kuulutades päeva, millal kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, tehes sellekohase märke kohtuistungi protokolli; teatab kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja ning selgitab käesoleva seadustiku §-s 318 sätestatud edasikaebamise korda ja apellatsiooniõigusest loobumise võimalust; selgitab, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb maakohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, ja selgitab selle õiguse kasutamise soovist teatamise tagajärgi käesoleva seadustiku § 319 lõike 1 teise lause kohaselt.

§ 18·muudetud

lg 1Maakohtus mõistab kriminaalasjas õigust maakohtunik ainuisikuliselt.

lg 1¹kehtetuks tunnistatud:Erakorralise või sõjaseisukorra ajal rahvakohtunik õigusemõistmises ei osale. Maakohtus mõistab sel ajal õigust maakohtunik ainuisikuliselt. Erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisel jätkab maakohtunik ainuisikuliselt õiguse mõistmist nendes kohtuasjades, milles rahvakohtunik ei osalenud.

lg 2kehtetuks tunnistatud:Teise astme kuritegude kriminaalasju ja kriminaalasju lihtmenetluses arutab kohtunik ainuisikuliselt.

lg 4Kui kriminaalasja kohtulik arutamine on aeganõudev, võib kohtumäärusega kaasata kohtuistungile varukohtuniku, kes viibib kohtuliku arutamise ajal istungisaalis. Kohtukoosseisust kohtuniku väljalangemise korral asendatakse ta varukohtunikuga.

lg 5kehtetuks tunnistatud:Kohtueelses menetluses, kohtulikus eelmenetluses ja kohtulahendi täitmise menetluses täidab kohtu ülesandeid kõikides kriminaalasjades kohtunik ainuisikuliselt. Korraldava määruse, mille peale ei saa seadusest tulenevalt edasi kaevata, võib kõigis kriminaalasjades kogu menetluse vältel teha kohtunik ainuisikuliselt.

§ 23·muudetud

lg 2kehtetuks tunnistatud:Maakohtus esitab viimasena oma arvamuse eesistuja.

§ 155·muudetud

lg 3Protokollile kirjutavad alla ning selle kuupäevastavad kohtunik või eesistuja ja kohtuistungi sekretär.

§ 2·muudetud

lg 2Tellija on kohustatud tellima kunstiteose, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: tellija sõlmis hankijana riigihangete seaduse § 8 lõikes 5 nimetatud ehitustööde hankelepingu või riigihangete seaduse § 137 lõikes 1 nimetatud ehitustööde kontsessioonilepingu; ehitustöö seisneb avaliku otstarbega hoone püstitamises, laiendamises või ümberehitamises; ehitustööde hankelepingu või kontsessioonilepingu hind on vähemalt võrdne riigihangete seaduse § 14 lõike 1 punktis 2 nimetatud ehitustööde lihthanke kümnekordse piirmääraga.

§ 3·muudetud

lg 3lisatud:Riigi Teataja väljaandja võib koostada ja avaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata, kuid Riigi Teatajale avaldamiseks esitatud aktide terviktekste.

§ 9·muudetud

lg 2³lisatud:Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 30 lõike 1 alusel antav korraldus ning sama seaduse § 33 lõikes 4 nimetatud määrus, milles sisalduvad meetmed, piirangud ja nõuded karantiini kehtestamiseks ning nakkushaiguse epideemilise leviku tõrjeks, esitatakse avaldamiseks viivitamata.

lg 6³lisatud:Käesoleva paragrahvi lõikes 2 3 nimetatud määrus ja korraldus avaldatakse hiljemalt Riigi Teatajale esitamisele järgneval päeval.

§ 7·muudetud

lg 1Riigi õigusabi ei anta, kui: seda taotletakse asjas, milles taotlejal on ilmne ühine huvi isikuga, kellel ei ole õigust riigi õigusabi saada; seda taotletakse taotlejale üleantud õiguse kaitsmiseks ja on alust arvata, et õigus on taotlejale üleantud riigi õigusabi saamiseks; õigusteenuse osutamine on taotlejale tagatud õigusabikulude kindlustuslepingu või sundkindlustuse alusel; taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi; taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb; taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, välja arvatud käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud vara;

§ 15·muudetud

lg 5Riigi õigusabi andmise määruses määratakse kindlaks käesoleva seaduse § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis ja §-s 16 sätestatud riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus. Määrus saadetakse Eesti Advokatuurile (edaspidi advokatuur ) riigi õigusabi infosüsteemi e-toimiku menetlemise infosüsteemi (edaspidi e-toimiku süsteem ) kaudu. Määrus loetakse kättetoimetatuks, kui advokatuur kinnitab riigi õigusabi infosüsteemis selle vastuvõtmist. Määruse võib advokatuurile muul viisil saata üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuvad põhjused on sätestatud käesoleva paragrahvi lõike 5 1 alusel kehtestatud määruses.

lg 5¹Advokatuurile riigi õigusabi andmise määruse e-toimiku süsteemi kaudu saatmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 23·muudetud

lg 1¹Määruse, millega määratakse kindlaks riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, kuid millega ei lahendata kohtuasja sisuliselt, võib kogu kohtumenetluse vältel igas kohtuastmes teha kollegiaalse kohtukoosseisu liige ainuisikuliselt.

§ 32·muudetud

lg 3kehtetuks tunnistatud:Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutus esitab Justiits- ja Digiministeeriumile hiljemalt iga aasta 1. aprilliks ülevaate eelmisel kalendriaastal riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamiskohustusega isikutelt sissenõudmise kohta. Ülevaate esitamise korra kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 9·muudetud

lg 8Hankija avaldab iga-aastase hankeplaani registris viivitamata pärast selle kinnitamist.

§ 28¹·muudetud

lg 1¹lisatud:Paikse heiteallika käitaja registreeringu muutmise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta.

§ 29·muudetud

lg 2Uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määruse alusel ei lubata juurdepääsu piiratud, konfidentsiaalse või salajase taseme riigisaladusele, kui see seab ohtu kriminaalmenetluse seadustiku § 126 14 lõike 1 1 punktides 1–5 sätestatud õiguste kaitse, ja täiesti salajase taseme riigisaladusele.

§ 50²·muudetud

lg 3Toimiku kohta kohaldatakse lisaks käesolevas seadustikus sätestatule ka kriminaalmenetluse seadustiku § 160 1 lõigetes 5, 6 ja 7 ning §-s 160 5 sätestatut.

§ 2·muudetud

lg 1Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: IKT-teenus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881 artikli 2 punktis 13 määratletud IKT-teenus; IKT-toode – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881 artikli 2 punktis 12 määratletud IKT-toode; infoturbeteenuse osutaja – haldusteenuse osutaja, kes viib ellu riskide juhtimist või pakub selleks tuge; interneti sõlmpunkt – ühenduspunkt, mis võimaldab rohkem kui kahe sõltumatu võrgu omavahelist ühendamist ja internetiliiklust nende vahel; see võimaldab üksnes autonoomsete süsteemide omavahelist ühendamist ega nõua, et internetiliiklus kahe osaleva autonoomse süsteemi vahel toimuks mõne kolmanda autonoomse süsteemi kaudu, ei muuda sellist liiklust ega sekku sellesse mingil muul viisil; internetipõhine kauplemiskoht – internetipõhine kauplemiskoht tarbijakaitseseaduse tähenduses;

§ 7·muudetud

lg 7kehtetuks tunnistatud:Teenuseosutaja, kes on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 21 lõikes 5 osutatud rakendusaktis, millega sätestatakse tehnilised, metoodilised ja vajaduse korral valdkondlikud nõuded turvameetmete rakendamiseks teenuseosutaja poolt, lähtub rakendusaktis sätestatud teenuse puhul sama rakendusaktiga kehtestatud nõuetest.

§ 8¹·muudetud

lg 1Riigi Infosüsteemi Ametit võib: teenuseosutaja teavitada napilt toimumata jäänud küberintsidendist, küberintsidendist, turvahaavatavusest ja küberohust; muu isik kui teenuseosutaja teavitada napilt toimumata jäänud küberintsidendist, küberintsidendist, olulise mõjuga küberintsidendist, turvahaavatavusest ja küberohust.

§ 12·muudetud

lg 4¹Riigi Infosüsteemi Amet esitab Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametile iga kolme kuu tagant koondaruande, mis sisaldab anonüümseid koondandmeid küberohtude, napilt toimumata jäänud küberintsidentide, küberintsidentide ja olulise mõjuga küberintsidentide kohta.

§ 13·muudetud

lg 1Küberintsidentide register (edaspidi register ) on Riigi Infosüsteemi Ameti peetav andmekogu, kuhu kantakse napilt toimumata jäänud küberintsidendi, küberintsidendi ja olulise mõjuga küberintsidendi toimumist ning küberohte ja turvahaavatavust kirjeldavad andmed eesmärgiga hallata ja analüüsida registrisse esitatud teavet napilt toimumata jäänud küberintsidentide, küberintsidentide, olulise mõjuga küberintsidentide, küberohtude ja turvahaavatavuste kohta, et neid ennetada või vastavalt kas lahendada või kõrvaldada, ohuteateid edastada ning järelevalvetoiminguid teha.

lg 1¹Registrisse kantakse napilt toimumata jäänud küberintsidendist, küberintsidendist, olulise mõjuga küberintsidendist, küberohust või turvahaavatavusest teataja (edaspidi koos andmeandja ) nimi ja kontaktandmed.

lg 5Registrisse kantud või registriga seotud andmeid säilitatakse järgmiselt: registrisse kantud andmeid küberintsidentide ja olulise mõjuga küberintsidentide kohta säilitatakse viis aastat arvates küberintsidendi lahendamisest; registrisse kantud muid andmeid säilitatakse viis aastat arvates registrisse kandmisest; registritoimingute andmeid säilitatakse kolm aastat.

§ 16·muudetud

lg 1¹Riigi Infosüsteemi Ametil on riikliku järelevalve ülesannete täitmisel õigus teha: ettekirjutus, millega nõutakse ettekirjutuse saajalt teavituse tegemist üksusele, kui üksusele ettekirjutuse saaja poolt pakutavat teenust või tegevust võib mõjutada oluline küberoht, esitades teavituses info olulise küberohu kohta ja võimaluse korral selgitused, millised meetmed saab mõjutatud üksus küberohule reageerimiseks kasutusele võtta; ettekirjutus, millega nõutakse ettekirjutuse saajalt turvaauditi põhjal antud soovituste rakendamist mõistliku aja jooksul; ettekirjutus, millega nõutakse ettekirjutuse saajalt käesolevas seaduses, selle alusel või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 21 lõike 5 või artikli 23 lõike 11 alusel vastu võetud rakendusaktis sätestatud nõude rikkumise asjaolude avalikustamist ettekirjutuses ette nähtud viisil;

§ 17·muudetud

lg 1¹Riigi Infosüsteemi Ametil on haldusjärelevalve ülesannete täitmisel õigus teha: ettekirjutus, millega nõutakse ettekirjutuse saajalt üksusele teavituse tegemist, kui üksusele ettekirjutuse saaja poolt pakutavat teenust või tegevust võib mõjutada oluline küberoht, esitades teavituses info olulise küberohu kohta ja võimaluse korral selgitused, millised meetmed saab mõjutatud üksus küberohule reageerimiseks kasutusele võtta; ettekirjutus, millega nõutakse ettekirjutuse saajalt turvaauditi põhjal antud soovituste rakendamist mõistliku aja jooksul; ettekirjutus, millega nõutakse ettekirjutuse saajalt käesolevas seaduses, selle alusel või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 21 lõike 5 või artikli 23 lõike 11 alusel vastu võetud rakendusaktis sätestatud nõude rikkumise asjaolude avalikustamist ettekirjutuses ette nähtud viisil;

§ 17⁴·muudetud

lg 2Riigi Infosüsteemi Amet teeb igakülgset koostööd elutähtsat teenust korraldava asutuse või tema poolt kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutuse või ametiasutuse, Päästeameti ja Riigikantseleiga ning vahetab nendega teavet elutähtsa teenuse osutajaks määramise ja elutähtsa teenuse osutaja teatatud riskide, küberohtude, napilt toimumata jäänud küberintsidentide, küberintsidentide ja olulise mõjuga küberintsidentide kohta ning elutähtsa teenuse osutajana käsitatavaid üliolulisi üksusi mõjutavate muude asjaomaste olukordade kui riskide, küberohtude ja küberintsidentide kohta ning selliste riskide, ohtude ja intsidentide lahendamiseks võetud meetmete kohta. Lisaks teavitab Riigi Infosüsteemi Amet nimetatud asutust, kui Riigi Infosüsteemi Amet rakendab riikliku või haldusjärelevalve käigus elutähtsa teenuse osutaja suhtes järelevalvemeedet.

lg 4Riigi Infosüsteemi Amet ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 4, 6 ja 8 nimetatud asutused vahetavad korrapäraselt asjakohast teavet, sealhulgas asjaomaste napilt toimumata jäänud küberintsidentide, küberintsidentide ja olulise mõjuga küberintsidentide ning küberohtude kohta.

§ 42¹·muudetud

lg 1Kriisiroll määratakse abipolitseinikule (edaspidi kriisirolliga abipolitseinik ), kes annab nõusoleku abistada politseid enne kriisiolukorda, sealhulgas massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras, ja kriisiolukorra ajal (edaspidi kriisi lahendamine ) ning kellel on ülesande täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.

lg 3Kriisirolli ei saa määrata abipolitseinikule, kes asub kriisiülesandega ameti- või töökohal või on nimetatud sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht ).

lg 4Politsei- ja Piirivalveametil on enne abipolitseinikule kriisirolli määramist ja enne kriisirolli jätkumist käesoleva seaduse § 42 3 lõike 3 alusel õigus saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta kriisiülesandega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja ametikohale.

§ 42³·muudetud

lg 1Kui kriisirolliga abipolitseinik nimetatakse sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti- või töökohale või tema ameti- või töökoht määratakse kriisiülesandega ameti- või töökohaks, peatub tema kriisirolliga abipolitseiniku staatus. Staatuse peatumiseks esitab isik Politsei- ja Piirivalveametile avalduse.

lg 3Kriisirolliga abipolitseiniku staatus jätkub, kui isik vabastatakse kriisiülesandega ameti- või töökohalt või sõjaaja ametikohalt või tema ameti- või töökoht ei ole enam kriisiülesandega ameti- või töökoht. Staatuse jätkamiseks esitab isik Politsei- ja Piirivalveametile avalduse.

§ 4·muudetud

lg 5Huvitatud isik võib advokatuuri organi õigusakti või toimingu peale esitada kaebuse halduskohtule, kui õigusakt või toiming rikub huvitatud isiku õigusi, arvestades käesoleva seadusega sätestatud erisusi.

§ 17·muudetud

lg 4Aukohus on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Aukohtu nõudel on advokaat kohustatud esitama aukohtule tema käsutuses olevad tõendid.

§ 18·muudetud

lg 1Advokaat, kelle suhtes on tehtud aukohtu otsus, võib selle peale esitada kaebuse halduskohtule.

§ 158¹·muudetud

lg 1¹Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. Avalikes huvides ehitatud tehnovõrk või -rajatis on ka riikliku või kohaliku omavalitsuse üksuse keskkonnaseire ja tänavavalgustuse ehitis ning Päästeameti sireeniseade kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 93 lõike 9 tähenduses.

§ 156·muudetud

lg 9Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/956, millega kehtestatakse süsiniku piirimeede (ELT L 130, 16.05.2023, lk 52–104), I lisas nimetatud kaupade tootmise eest paikse heiteallika käitajale lubatud heitkoguse ühikuid tasuta ei eraldata.

§ 1·muudetud

lg 4Käesolevat seadust ei kohaldata Kaitseväele ja Kaitseliidule ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel Eestis viibiva välisriigi relvajõududele.

lg 5Käesolevat seadust ei kohaldata autoveole, mida tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel riigikaitselise kriisiolukorra ajal kriisiülesande või kodanikukohustuse täitmiseks.

§ 36·muudetud

lg 4Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erandit kohaldatakse ka juhi suhtes, kes juhib sõidukit: ameti- või täienduskoolituse õppepraktika käigus, tingimusel et juhil on vastava kategooria juhtimisõigus ja juhiga on kaasas nõutava kategooria juhtimisõigusega lektor või kehtiva ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendiga isik; väljaspool Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse tähenduses asulana käsitletavat linna juhile või tema äriühingule kuuluva või juhi või tema äriühingu kasutuses oleva ettevõtte varustamiseks, tingimusel et tegu ei ole tasulise autoveoga ja sõidukijuhtimine ei ole juhi põhitegevusala, või mida kasutab põllumajandus-, aiandus-, metsandus-, loomakasvatus- või kalandusettevõtja kaubaveoks oma äritegevuses kuni 50 kilomeetri raadiuses ettevõtte asukohast, tingimusel et sõidukijuhtimine ei ole juhi põhitegevusala.

§ 32¹·muudetud

lg 1²Eesti teabeväravas töödeldakse järgmisi isikuandmeid: isikut tõendavate dokumentide andmed; isikule väljastatud lubade ja tegevuskeeldudega seotud andmed; isiku karistatuse ja täitemenetlusega seotud andmed; kohanemisprogrammis, sealhulgas eesti keele õppes, osalemise andmed; logiandmed; menetlusseisuga seotud andmed; poliitilise kuuluvuse ja usulise enesemääratluse andmed; terviseandmed; töö ja haridusega seotud andmed; varaliste õigustega seotud andmed. füüsilise isiku üldandmed, allkirja kujutis, foto, sünniaeg, sünnikoht ja rahvus; abikaasaga või registreeritud elukaaslasega seotud andmed; alaealiste lastega seotud andmed; elukohaga, sealhulgas varasemate elukohtadega, seotud andmed; füüsilise isiku seos juriidilise isikuga ning seotud juriidilise isiku nimi, registrikood ja kontaktandmed; hüvitiste, toetuste, pensioni ja arvelduskontoga seotud andmed;

lg 2¹Eesti teabeväravas säilitatakse: isikuandmeid teenuste üksikpäringu korral isikustatud sessiooni lõpuni, kuid mitte kauem kui 30 minutit päringu tegemisest arvates; teabevärava mobiilirakenduse kaudu tehtava kontrollpäringuga saadud fotot 30 päeva; nõusolekut teabevärava töölauapäringuteks üks aasta nõusoleku andmisest arvates või kuni selle tagasivõtmiseni; isikuandmeid nõusolekupõhise kuvamise korral 30 päeva pärast omavahel seotud haldusmenetlustest viimase lõppemist või nõusoleku tagasivõtmise korral 30 päeva nõusoleku tagasivõtmisest arvates; logiandmeid kolm aastat nende tekkimisest arvates.

§ 10·muudetud

lg 4Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrused on Riigikogu Kantseleile, Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile, kohtuasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele soovituslikud. Riigikogu Kantseleis, Vabariigi Presidendi Kantseleis, Riigikontrollis, Õiguskantsleri Kantseleis, kohtuasutustes ja kohaliku omavalitsuse üksuses lähtutakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud kordade kehtestamisel käesolevast seadusest.

§ 6·muudetud

lg 2Riigi ametiasutus käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses on: valitsusasutus Vabariigi Valitsuse seaduse tähenduses; Riigikogu Kantselei; Vabariigi Presidendi Kantselei; Riigikontroll; Õiguskantsleri Kantselei; kohtuasutus; soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei.

§ 2·muudetud

lg 3lisatud:Eesti Panga püsivad kriisiülesanded on: käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud ülesanded; Eesti Panga hallatavate maksesüsteemide toimimise tagamine; finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamine, sealhulgas finantskriiside lahendamisel osalemine; elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ülesannete täitmine.

§ 11²·muudetud

lg 6Kui Eesti Panga Nõukogu esimehe või Eesti Panga presidendi volitused on lõppenud ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll Eesti Panga Nõukogu esimehe või Eesti Panga presidendi kandidaadi suhtes teostada kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest arvates. Julgeolekukontrolli tegeva asutuse juhi loal võib julgeolekukontrolli tegemise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esineb riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või kui ühe kuu jooksul on võimalik sama lõike punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine. Julgeolekukontrolli teostamise tähtaja pikendamisest teavitatakse Vabariigi Presidenti, asjaomaseid valitsuskomisjone ning Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni.

§ 5·muudetud

lg 4Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 5 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja on Rahvusringhääling.

§ 18·muudetud

Toitjakaotuspension määratakse Riigikogu liikme, kes sai parlamendiliikme vanaduspensioni või kellel oli selle saamiseks olemas vajalik Riigikogu liikme staaž, surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele. Toitjakaotuspensioni saamise õigust omavaks perekonnaliikmeks loetakse isik, kellel oli õigus saada toitjakaotuspensioni riikliku pensionikindlustuse seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni alusel. RT I 2025-04-08 1 108042025001 2026-10-01

§ 97·muudetud

lg 7Riigiteid korrashoidev ettevõtja on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 15 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.

lg 8Kohalikke teid korrashoidev ettevõtja on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 9 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui kohaliku omavalitsuse üksus on ta haldusaktiga elutähtsa teenuse osutajaks määranud.

lg 8¹lisatud:Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud elutähtsa teenuse osutajate püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.

§ 113¹³·muudetud

lg 2Pädev asutus võib keelduda hoonestusloa andmisest ka juhul, kui hoonestusloa taotleja, temaga seotud isiku või kavandatava ehitise kohta esineb põhjendatud kahtlus, et see võib ohustada riigi julgeolekut, elutähtsa teenuse toimepidevust, riigiside toimimist, alaliselt või ajutiselt kaitstavat olulise tähtsusega objekti või majandust või kui meretuulepargi hoonestusloa taotleja ei ole täitnud käesoleva seadustiku § 113 3 lõikest 3 1 tulenevat kohustust ega ole tähtaja pikendamiseks esitanud mõjuvat põhjendust.

§ 113¹⁸·muudetud

lg 2Pädev asutus tunnistab hoonestusloa kehtetuks, kui: hoonestusloa omaja seda taotleb; hoonestusloa omaja on oluliselt rikkunud hoonestusloa tingimusi; hoonestusloa, välja arvatud meretuulepargi hoonestusloa omajale ei ole viie aasta jooksul pärast hoonestusloa saamist antud hoonestusloaga koormatud alale ehitusluba ja ta ei ole taotlenud tähtaja pikendamist; hoonestusloa omaja ei ole kahe aasta jooksul hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise hävimisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest arvates esitanud ehitusloa taotlust ega taotlenud uut tähtaega ehitusloa taotlemiseks; hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, alaliselt või ajutiselt kaitstavale olulise tähtsusega objektile või majandusele;

§ 113⁵·muudetud

lg 2Asjaomane asutus annab arvamuse hoonestusloa taotlejaga ja kavandatava ehitisega seotud võimalike ohtude kohta inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, alaliselt või ajutiselt kaitstavale olulise tähtsusega objektile või majandusele.

lg 4Asjaomasel asutusel on õigus teha ettepanek keelduda hoonestusloa menetluse algatamisest, kui: asjaomase asutuse hinnangul esineb inimese elule, tervisele, keskkonnale või varale oluline negatiivne mõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada; asjaomase asutuse ohuhinnangul tekib hoonestusloa taotleja või temaga seotud isiku või kavandatava ehitise puhul oht riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, alaliselt või ajutiselt kaitstavale olulise tähtsusega objektile või majandusele ning seda ei ole võimalik kõrvaldada; hoonestusloa taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumente ja lisateavet ega taotlenud nende esitamise tähtaja pikendamist;

§ 115·muudetud

lg 1¹Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Vabariigi Valitsus määrata valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel riigikaitseliseks ehitiseks ehitise, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine või kriisiolukorra lahendamine.

§ 130·muudetud

lg 14lisatud:Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 97 lõikes 8 1 sätestatud elutähtsa teenuse osutamise nõuete täitmise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 134·muudetud

lg 1Ehitisele esitatavate nõuete rikkumise eest, kui see toob kaasa ehitatud või ehitamisel olevast ehitisest lähtuva ohu varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või alaliselt või ajutiselt kaitstavale olulise tähtsusega objektile, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 135·muudetud

lg 1Ehitamisele esitatavate nõuete rikkumise eest, kui see toob kaasa ehitise ohtlikkuse varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või alaliselt või ajutiselt kaitstavale olulise tähtsusega objektile, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 22·muudetud

lg 3kehtetuks tunnistatud:Tuumaenergiat kasutava tootmisseadme abil võib elektrienergiat toota Riigikogu otsuse alusel.

§ 7·muudetud

lg 3Linna või valla omavalitsuse volikogu võib alandada erastatava eluruumi hinda, juhul kui erastamise õigustatud subjektiks on: toitjakaotuspensioni või toitjakaotustoetust saav isik, RT I 2025-04-08 1 108042025001 2026-10-01 üksinda alaealisi lapsi kasvatav lapsevanem, kui teine lapsevanem on surnud, endise NSV Liidu territooriumilt repatrieerunud Eesti kodanik või Eestisse elama asunud eesti soost isik, I või II grupi invaliid ning kui punktides 1–4 nimetatud isikule ja temaga koos elavatele perekonnaliikmetele väljaantud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastatest ei piisa Vabariigi Valitsuse kehtestatud sotsiaalselt põhjendatud normpinna eest tasumiseks, kuid mitte suuremas kui käesoleva seaduse § 10 1. lõikes sätestatud 10 tööaasta arvestusliku väärtuse ulatuses.

§ 15·muudetud

lg 2¹Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 teist lauset ei kohaldata, kui sihtasutuse laenude tagamise alane tegevus on ümber korraldatud kriisiolukorra ja riigikaitse seadusest tulenevatel alustel.

§ 49¹·muudetud

lg 1Kultuuriministeerium suunab kohanemisprogrammis osalema Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme, kes on käesoleva seaduse alusel omandanud elamisõiguse või kellele on antud elamisõigus või kelle elamisõigust on pikendatud. RT I 2026-06-03 1 103062026001 2029-10-31

§ 53·muudetud

lg 5kehtetuks tunnistatud:Finantsinspektsioon avalikustab oma veebilehel andmed Eesti aktsiaemitentide juhtorganite soolise tasakaalu kohta vastavalt väärpaberituru seaduses sätestatule.

§ 53·muudetud

lg 5Kui Andmekaitse Inspektsiooni juhi volitused on lõppenud enne tähtaja lõppu, tuleb julgeolekukontroll Andmekaitse Inspektsiooni juhi kandidaadi suhtes teha kolme kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest. Julgeolekukontrolli tegeva asutuse juhi loal võib julgeolekukontrolli tegemise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esineb riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või kui ühe kuu jooksul on võimalik sama lõike punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine. RT I 2026-06-30 1 130062026001 2026-10-01

§ 9⁴·muudetud

lg 3¹Käesoleva seaduse alusel välja antud dokumentidele kantud sertifikaadiga digitaalset tuvastamist ja digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifitseerimisteenuse osutaja on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.

§ 19·muudetud

lg 1Isikutunnistus on Eesti kodaniku ja Eestis elava või kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel viibiva Euroopa Liidu kodaniku siseriiklik ning digitaalne dokument. Isikutunnistus antakse välja: Eesti kodanikule; Eestis elavale Euroopa Liidu kodanikule, kellel on kehtiv elamisõigus; Euroopa Liidu kodanikule, kellel on Eestis viibimiseks kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel antud luba; välismaalase, kellel on Eestis viibimiseks kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel antud luba, ülalpeetavale isikule, kui ülalpeetav isik on Euroopa Liidu kodanik ja viibib Eestis koos nimetatud välismaalasega.

§ 20·muudetud

lg 2Euroopa Liidu kodaniku isikutunnistuse kehtivusaeg ei tohi ületada talle antud elamisõiguse või kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel antud Eestis viibimise loa kehtivusaega või Eestis asuvas välisesinduses töötamise tähtaega.

§ 34¹·muudetud

lg 1Elamisloakaart on Eestis elava või kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel viibiva kolmanda riigi kodaniku siseriiklik ja digitaalne dokument. Elamisloakaart antakse välja: Eestis elavale kolmanda riigi kodanikule, kellel on kehtiv elamisluba või elamisõigus; kolmanda riigi kodanikule, kellel on Eestis viibimiseks kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel antud luba; välismaalase, kellel on Eestis viibimiseks kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel antud luba, ülalpeetavale isikule, kui ülalpeetav isik on kolmanda riigi kodanik ja viibib Eestis koos nimetatud välismaalasega.

§ 34³·muudetud

lg 2Elamisloakaardi kehtivusaeg ei tohi ületada isikule antud elamisloa, elamisõiguse või kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel antud Eestis viibimise loa kehtivusaega või Eestis asuvas välisesinduses töötamise tähtaega.

§ 21·muudetud

lg 2Kaitsepolitseiameti politseiametnikul on oma ülesannete täitmisel kuriteo tõkestamiseks õigus kohaldada korrakaitseseaduse 3. peatüki 3. jaos sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ja vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Riikliku järelevalve teostamisel võib kohaldada käesoleva seaduse § 21 1 lõikes 3 sätestatud andmesubjekti õiguste piiranguid.

§ 25·muudetud

lg 1Isiku õigust tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatava sõnumi saladusele on lubatud julgeolekuasutusel piirata käesolevas paragrahvis ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 72 sätestatud juhul.

§ 26·muudetud

lg 1Julgeolekuasutus võib piirata isiku õigust kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele käesolevas paragrahvis ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 73 sätestatud juhul.

§ 4·muudetud

lg 3¹Kaitseliitu võib tema nõusolekul kaasata järgmiste Kaitseväe ülesannete ja tegevuste täitmisse: riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses; valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemiseks kollektiivses enesekaitses; osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös.

lg 3²Kaitseväe täpsemad ülesanded ja tegevused, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 51·muudetud

lg 3lisatud:Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud noorliikmele relva kasutada andmise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 8·muudetud

lg 6lisatud:Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tagatakse Kaitseväes avalikus teenistuses olevale ametnikule või töölepingu alusel töötavale isikule sõjaväelises väljaõppes osalemise ajal toitlustus kaitseväeteenistuse seaduse § 110 lõikes 1 sätestatud alustel.

§ 11·muudetud

lg 1¹Kaitseväekohustuslaste registris töödeldakse järgmisi andmeid: kaitseväekohustuslase, kaitseväekohustust võtta sooviva isiku ja kontaktisiku üldandmed; kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku muud andmed: haridusandmed, eesti keele oskuse andmed, töökoha ja õppeasutuse andmed, vajaduse korral alaealiste laste arv, arvelduskonto andmed, oskuste, vabatahtliku tegevuse ja usutunnistuse andmed, terviseseisundi hindamise andmed, kutsesobivuse andmed, karistatuse andmed, kaitseväekohustuse täitmise andmed, kaitseväeteenistuse andmed, kaitseväeteenistuse käigu andmed ja kohaldatavate piirangute andmed; kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku kaitseväekohustuse täitmisega seotud kirjavahetuse ja haldusotsuste andmed ning andmete esitaja üldandmed; töötluse logide andmed.

§ 14·muudetud

lg 1Kaitseministeeriumil, Kaitseressursside Ametil ja Kaitseväel on käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks õigus teha päring andmekogust ning õigus saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning avalik-õiguslikult ja eraõiguslikult juriidiliselt isikult haldusakti andmiseks ning toimingu tegemiseks nende valduses olevaid andmeid ja tõendeid kaitseväekohustuslase hariduse, eesti, keele oskuse, elukoha, kontaktandmete, kodakondsuse, õppe- või töökoha, kriisiülesandega ameti- või töökoha, karistatuse, mootorsõiduki juhtimise õiguse, jahipidamisõiguse, kalastuskaardi, relvaloa, relvasoetamisloa, väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse ning perekondliku ja majandusliku olukorra kohta.

§ 5·muudetud

lg 2Ajateenistus on meessoost kaitseväekohustuslase kaitseväeteenistuskohustuse täitmine ning naissoost isiku vabatahtlik kaitseväeteenistusse asumine ja selle läbimine sõjaväelise väljaõppe saamise eesmärgil, mille raames võib anda teenistusülesandeid, millega võivad kaasneda avaliku võimu teostamise volitused. Ajateenistuses olev isik on ajateenija.

lg 3Reservteenistus on reservis oleva isiku poolt kaitseväeteenistuskohustuse täitmine õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel sõjaväelise väljaõppe täiendamise eesmärgil, mille raames võib anda teenistusülesandeid, millega võivad kaasneda avaliku võimu teostamise volitused. Reservteenistuses olev isik on reservväelane.

§ 226·muudetud

lg 1Kaitseressursside Ametil on õigus teha kaitseväekohustuslasele ettekirjutus, kui isik: ei esita Kaitseressursside Ametile käesoleva seaduse kohaselt esitamisele kuuluvaid andmeid ja tõendeid; ei ilmu Kaitseressursside Ametisse või ameti määratud kohta vajalike toimingute tegemiseks; ei osale käesoleva seaduse kohaselt terviseseisundi hindamiseks määratud arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul ettenähtud ulatuses või kutsesobivuse hindamisel; ei osale käesoleva seaduse §-s 35 1 sätestatud korras tasemeeksami sooritamisel või keeleõppes.

lg 2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmisel võib Kaitseressursside Amet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 1280 eurot.

§ 33¹·muudetud

lg 1Kui kutsealune eirab korduvalt käesolevas seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise, eesti keele tasemeeksami sooritamise, keeleõppes osalemise või ajateenistusse asumise kohustust, hoiatab Kaitseressursside Amet kutsealust, et nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral võidakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatada ning nende andmisest keelduda.

lg 2kehtetuks tunnistatud:Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoiatuse võib toimetada kätte koos käesoleva seaduse §-s 226 nimetatud sunniraha rakendamise hoiatusega või käesoleva seaduse §-s 37 nimetatud ajateenistusse kutsumise otsusega.

lg 3kehtetuks tunnistatud:Hoiatus kehtib alates kättetoimetamisest.

lg 4kehtetuks tunnistatud:Kui isikul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud õigust ega luba, ei esita Kaitseressursside Amet hoiatust. Kaitseressursside Amet võib ühe hoiatuse kehtivuse ajal esitada halduskohtule mitu taotlust käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud õiguste peatamiseks ja nende andmisest keeldumiseks.

lg 5Kui kutsealune jätab hoiatuses märgitud kohustuse täitmata, võib Kaitseressursside Amet otsustada kutsealuse järgmiste õiguste ja lubade peatamise või nende andmisest keeldumise: jahipidamisõigus; mootorsõiduki juhtimise õigus; kalastuskaart; relvaluba ja relvasoetamisluba; väikelaeva ja jeti juhtimise õigus.

lg 5¹lisatud:Kaitseressursside Amet teeb kutsealusele käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsuse teatavaks käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud korras ning edastab luba või õigust andvale haldusorganile täitmiseks pärast otsuse kutsealusele kättetoimetatuks lugemist.

lg 6Kaitseressursside Ameti tehtud otsuses märgitakse: põhjendus, miks Kaitseressursside Amet peab valitud õiguse või loa peatamist ja selle andmisest keeldumist vajalikuks; tõendid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmata jätmise kohta; teave käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoiatuse kättetoimetamise kohta; tingimused otsuses märgitud õiguste piiramise lõpetamise kohta; muu asjasse puutuv teave.

lg 6¹lisatud:Relvaloa või relvasoetamisloa kehtivuse peatamise otsuses märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule relvaseaduse § 44 lõikes 1 sätestatud loa omaja kohustus anda relv ja laskemoon loa kehtivuse peatamise otsusest teatamisele järgneval tööpäeval üle Politsei- ja Piirivalveametile.

lg 7kehtetuks tunnistatud:Loa andmine otsustatakse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi. Menetlusosalisteks on loa andmise otsustamisel Kaitseressursside Amet ja isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse.

lg 8kehtetuks tunnistatud:Halduskohus toimetab määruse kätte menetlusosalistele ja asjaomasele haldusorganile, kelle pädevuses on loas nimetatud õiguste ja lubade peatamine ning nende andmisest keeldumine.

lg 9Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud õiguste ja lubade peatamine ning lubade andmisest keeldumine kehtib kuni isiku poolt hoiatuses märgitud kohustuse täitmiseni. Õiguste ja lubade peatamise ning nende andmisest keeldumise asjaolude äralangemisest teavitab Kaitseressursside Amet viivitamata asjaomast haldusorganit.

§ 36·muudetud

lg 1¹lisatud:Kutsealusele võib maksta keeleoskuse tasemeeksami soorituse eest või keelekursusel osalemise eest ühekordset hüvitist.

lg 2Kutsealuse terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul või tema kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu ning keeleoskuse hindamisel tasemeeksami soorituse või keelekursusel osalemise hüvitamise tingimused ja ulatuse ning hüvitise maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 28·muudetud

lg 1Pärast isiku karistusandmete kustutamist registrist asendatakse avalikustatud kohtulahendites või muudes registrisse kandmise aluseks olnud ametnike avalikustatud otsustes isiku nimi initsiaalide või tähemärgiga. Isiku nime ei asendata, kui isik on süüdi mõistetud karistusseadustiku §-s 89–93, 95–114 või 118 1 , § 133 lõikes 2, § 134 lõikes 2, §-s 135, 141 või 142, § 143 lõikes 2, § 143 1 lõike 2 punktis 1, §-s 143 2 , §-s 145–146, 175–179, 184, 185, 187, 231–238, 255, 256, 268, 394, 403–405, 414, 415 või 418 sätestatud süüteo toimepanemise eest.

§ 141·muudetud

lg 1Suguühte eest inimesega tema vaba ja väljendatud nõusolekuta – karistatakse kuni nelja-aastase vangistusega.

lg 1¹lisatud:Sama teo eest, kui see on toime pandud, ära kasutades kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitades saavutatud mõjuvõimu või usaldust, – karistatakse ühe- kuni nelja-aastase vangistusega.

lg 1²lisatud:Sama teo eest, kui see on toime pandud: vägivallaga; ära kasutades kannatanu seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, – karistatakse ühe- kuni kuueaastase vangistusega.

lg 2Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 1 1 või 1 2 sätestatud teo eest: kui selle on toime pannud täisealine isik noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes; kui see on toime pandud grupi poolt; kui sellega on tekitatud kannatanule raske tervisekahjustus; kui sellega on põhjustatud kannatanu surm; kui sellega on kannatanu viidud enesetapuni või selle katseni; kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo, või kui see on toime pandud, ära kasutades teo toimepanija poolt narkootilise või psühhotroopse aine abil kannatanule tekitatud seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, – karistatakse viie- kuni viieteistaastase vangistusega.

lg 2¹Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud isik, keda on varem karistatud: käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud kuriteo eest; käesoleva seadustiku § 141 1 lõike 2 punktis 6 sätestatud kuriteo eest või vähemalt kahel korral tahtliku esimese astme kuriteo eest, mille süüteokoosseisu kuuluvaks tagajärjeks on raske tervisekahjustus, – karistatakse kuue- kuni viieteistaastase või eluaegse vangistusega.

lg 3Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 1 1 , 1 2 , 2 või 2 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.

lg 3¹lisatud:Käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo korral, kui see on toime pandud isiku poolt, keda on varem karistatud käesolevas jaos sätestatud kuriteo eest, ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata.

lg 4Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 2 sätestatule.

§ 141¹·muudetud

lg 1Inimese vaba ja väljendatud nõusolekuta temaga sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 141 sätestatud süüteokoosseis, – karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega.

lg 1¹lisatud:Sama teo eest, kui see on toime pandud, ära kasutades kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitades saavutatud mõjuvõimu või usaldust, – karistatakse ühe- kuni kolmeaastase vangistusega.

lg 1²lisatud:Sama teo eest, kui see on toime pandud: vägivallaga; ära kasutades kannatanu seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, – karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.

lg 2Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 1 1 või 1 2 sätestatud teo eest: kui selle on toime pannud täisealine isik noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes; kui see on toime pandud grupi poolt; kui sellega on tekitatud kannatanule raske tervisekahjustus; kui sellega on põhjustatud kannatanu surm; kui sellega on kannatanu viidud enesetapuni või selle katseni; kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo, või kui see on toime pandud, ära kasutades teo toimepanija poolt narkootilise või psühhotroopse aine abil kannatanule tekitatud seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, – karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.

lg 3Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud isik, keda on varem karistatud: käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud kuriteo eest; käesoleva seadustiku § 141 lõike 2 punktis 6 sätestatud kuriteo eest või vähemalt kahel korral tahtliku esimese astme kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, – karistatakse kolme- kuni viieteistaastase või eluaegse vangistusega.

lg 4Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 1 1 , 1 2 , 2 või 3 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.

lg 6Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 2 sätestatule.

§ 7·muudetud

lg 3Võrgupiirkonnas tegutsev soojuse tootja ja võrguettevõtjast soojusettevõtja on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 8 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.

lg 3¹Soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 10 000 MWh võrgupiirkonna kohta, on kohustatud soojuse tootmiseks tagama niisuguse koguse kütusevaru või reservvõimsuse kasutamise võimaluse, mis kindlustab soojusvarustuse seitsme ööpäeva jooksul vastavalt elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja kehtestatud nõuetele.

lg 3²lisatud:Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.

§ 28·muudetud

lg 2lisatud:Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 2 sätestatud elutähtsa teenuse osutamise nõuete täitmise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.